Untsakad–Härmoonika

Em                          D        Em
oli õhtu kui kord tekil oma vana lõõtsaga
                                  B7             Em
tahtsin teha ühte lugu, mis meil kõigil armsaks saand'
     G            Am             G             B7
siis koikust tuli kapten, ütles, et ma peaksin suu
 Em                         B7        Em
tõmbasin ma lõõtsaga tal üle koljukiruluu

mina ikka lugu laulsin ja ei huvitand' mind muu
tuli tüürman, vaatas ringi, lollilt lahti oli suu
ma mängisin, kuid minu laulust aru ta ei saand'
tõmbasin tal lõõtsa otse vastu pead

ref
 Em               D                        Em
.... tõmbasin oma vana kortsust lõõtsapilliga
                            B7           Em
üle lainte kõlas minu vana lõõtshärmoonika
     G             Am          G          B7
küll uhkelt kõlas minu lõõtsa kortsharmoonika
 Em               B7         Em
... .tõmbsin' oma vana lõõtsaga

ja ka pootsman, vana lurjus, ennast tekil vedas siis
ütles, et on võlts ja vale minu lõõtsamänguviis
ma ootama ei jäänud, kohe tõmbasin kuis viis
lõõtsaga tal vastu oimu, surnud oli mees, mis siis

ei ma endal aru andnud, mis ma äsja olin teind'
kui mu ette ilmus vana priske kokaneid
kes hurjutas mind valjusti, et kaoksin ma kui tuul
tõmbasin ma lõõtsaga tal, ei jäänud üle mul ju muud

ref

veel vasid vetelt kaikus kaja, siis kui väljas oli kuu
oli minupäralt antud nüüd siis kogu aeg ja ruum
siis ilmus välja madrus, pale lõunapäiksest pruun
tõmbasin tal, igasks petteks, lõõtsa otse vastu suud